{"id":12918,"date":"2026-08-25T15:20:29","date_gmt":"2026-08-25T13:20:29","guid":{"rendered":"https:\/\/3cxcloud.lt\/telefonside-ajalugu\/"},"modified":"2026-09-20T23:05:23","modified_gmt":"2026-09-20T21:05:23","slug":"telefonside-ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/3cxcloud.lt\/ee\/telefonside-ajalugu\/","title":{"rendered":"Telefonside ajalugu"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

TELEFONSIDE AJALUGU<\/h1>

Esimesest k\u00f5nest 1876. aastal pilvetelefonsideni<\/p>

Kuidas telefonist sai traataparaadi asemel pilveteenus: t\u00e4htsaimad kuup\u00e4evad, telefonikeskjaama p\u00f5lvkonnad, mobiiltelefon p\u00f5lvkonna haaval ja m\u00f5isted, mis t\u00e4nap\u00e4eva telefonsidest r\u00e4\u00e4kides pidevalt korduvad.<\/p>

Telli demo<\/a>3CX Cloud LT lahendused<\/a><\/div><\/div>
<\/linearGradient><\/defs>1876 \u2192 T\u00c4NA<\/text>1876<\/text>1915<\/text>1962<\/text>1983<\/text>1995<\/text>TRAAT\u00dcHENDUS<\/text><\/g><\/g>PILVETELEFONSIDE<\/text><\/svg><\/div><\/div><\/section><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

1870. aastal kavandasid kaks leiutajat, Elisha Gray ja Alexander Graham Bell, teineteisest s\u00f5ltumatult seadet, mis suudaks inimk\u00f5net elektriliselt edastada \u2014 telefoni. M\u00f5lemad v\u00f5istlesid, kuid A. G. Bell patenteeris oma seadme esimesena.<\/h2>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\u201eH\u00e4rra Watson, tulge siia. Ma tahan teid n\u00e4ha.” \u2014 esimesed telefonis \u00f6eldud s\u00f5nad, mille A. G. Bell \u00fctles oma assistendile 10. m\u00e4rtsil 1876, helistades k\u00f5rvalruumi.<\/b><\/h3>

Telefon s\u00fcndis katsetest telegraafi t\u00e4iustada. Telegraaf oli sisuliselt lihtsalt kiirem viis kirjade ja s\u00f5numite saatmiseks ning just seda t\u00e4iustada p\u00fc\u00fcdes tuli Bellil idee \u201er\u00e4\u00e4kivast” telegraafist \u2014 viisist kanda h\u00e4\u00e4lt m\u00f6\u00f6da juhet ja lasta inimestel \u00fcle vahemaa r\u00e4\u00e4kida.<\/p>

Telegraafis kasutatud kommuteerimiss\u00fcsteem, signaaliv\u00f5imendid ja k\u00f5nede multipleksimine kohandati \u00fcmber ning telefonil oli tee, mida m\u00f6\u00f6da areneda.<\/p>

Esimesed telefonikasutajad olid enamasti \u00e4rimehed, sest ainult nemad said \u00fcsna kallist teenust endale lubada. Kahek\u00fcmnenda sajandi alguses seisis tekstiilimagnaatide ja raudteeparunite laudadel rida musti telefone \u2014 \u00fcks telefon liini kohta. 1920. aastate keskel pakkus Bell System v\u00e4lja midagi paremat: rea telefonide asemel laual \u00fchendati rida liine \u00fche aparaadiga. See vabastas laua ja tegi t\u00f6\u00f6 lihtsamaks.<\/p>

\"Telefonside\"<\/p>

Kommutaator levis 1880. aastatel ja s\u00fcsteemi plahvatuslikult kasvades tuli k\u00f5nede kommuteerimine automatiseerida. Alguses ei olnud numbrivalimiss\u00fcsteemi, elektroonilisi l\u00fcliteid ega signaalimist. Helistaja keeras v\u00e4nta ja selle tekitatud vool andis operaatorile signaali. Abonendi \u00fchendamiseks torkas operaator juhtmed \u00f5igesse liini. Kaugek\u00f5ne puhul pidi operaator j\u00f5udma v\u00e4lisliini kaudu teise operaatorini, siis v\u00f5ib-olla veel \u00fche ja nii edasi, kuni j\u00f5uti \u00f5ige abonendini.<\/p>

K\u00f5nede hulga kasvades kulus nende k\u00f5igi teenindamiseks v\u00e4ga palju operaatoreid, mis muutus kalliks ja ebausaldusv\u00e4\u00e4rseks ning n\u00f5udis palju ruumi ja kindlaid t\u00f6\u00f6tingimusi. Ka selline \u00fchendamisviis muutus liiga aeglaseks. Juba 1889. aastal t\u00f6\u00f6tas Kansas Cityst p\u00e4rit A. B. Strowger v\u00e4lja automaatse numbrivalikul\u00fcliti \u2014 numbrivalimise, mille puhul k\u00f5ne suunatakse impulsssignaalide abil l\u00e4bi l\u00fclitite s\u00fcsteemi \u2014 mis ei vajanud jaamas operaatorit. 1921. aastal v\u00f5eti USA-s Omahas kasutusele esimene t\u00e4isautomaatne kommuteerimiss\u00fcsteem. Aja jooksul automatiseeriti nii keskjaamad kui ka ettev\u00f5tete kodukeskjaamad. Otse kaugek\u00f5nede valimine j\u00f5udis kohale hiljem. Esimene arvutip\u00f5hine l\u00fcliti v\u00f5eti kasutusele 1976. aastal ja 1982. aastaks \u00fchendati pool k\u00f5igist k\u00f5nedest elektrooniliselt.<\/p>

J\u00e4rgneva viiek\u00fcmne aasta jooksul muutusid ettev\u00f5tete kodukeskjaamad v\u00f5imekamaks ja said lisafunktsioone: ootenupud, indikaatorid, teadaanded, vaigistus, muusika ootel, kaugek\u00f5nede piiramine, taimerid ja m\u00e4lu. Neid s\u00fcsteeme ehitasid paljud konkureerivad ettev\u00f5tted. \u00dcks \u201eelektromehaanilise” kommuteerimise puudus j\u00e4i kogu aeg p\u00fcsima: v\u00e4ga suur hulk kaableid.<\/p>

Tehnoloogiate kokkup\u00f5rge oli tulemas. Mugavad kommuteeritud telefonid s\u00e4\u00e4stsid raha, sest kallist operaatorit enam ei vajatud, kuid oma raskete kaablitega olid need keerulised paigaldada, hooldada ja parandada.<\/p>

\"\u00a0\"<\/div>

Lahendus leiti \u2014 tehniline lahendus. 1970. aastate l\u00f5pus ehitasid mitmed uuenduslikud ettev\u00f5tted elektroonilisi kommuteerimiss\u00fcsteeme, kus k\u00fcmneid v\u00f5i sadu juhtmeid asendas \u00f5huke nelja kuni kaheksa vasksoonega kaabel. See tegi paigalduse palju lihtsamaks, odavamaks ja usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks. Samal ajal saabunud mikroelektroonika edusammud tegid varem kallid v\u00f5imalused \u2014 valjuh\u00e4\u00e4ldiga k\u00f5ned, s\u00f5numite salvestamine \u2014 k\u00e4ttesaadavaks v\u00e4ikese lisatasu eest.<\/p>

Abonentide arvu kasvades, tehnoloogia k\u00fcpsedes ja kogu telefonis\u00fcsteemi laienedes langesid nii k\u00f5nede hinnad kui ka \u00fchendamise ajad. See suundumus on j\u00e4tkunud ja rahvusvahelised k\u00f5ned maksavad n\u00fc\u00fcd murdosa sellest, mis kunagi.<\/p>

Kuni kahek\u00fcmnenda sajandini kasutasid telefonis\u00fcsteemid keerdunud vaskpaare. 1927. aastal v\u00f5imaldasid raadioreleeliinid \u00fchendada USA ja Suurbritannia. Teine oluline samm oli koaksiaalkaabel, mis j\u00f5udis kohale 1940. aastal. See v\u00e4hendas m\u00fcra ja t\u00f5stis l\u00e4bilaskev\u00f5imet \u2014 \u00fcliolulised omadused pidevalt laienevale telefoniv\u00f5rgule.<\/p>

1950. aastate mikrolainejaamad, mis p\u00f5hinesid radaritehnoloogial, suutsid kanda umbes 20 000 telefonivestlust. Sidesatelliidid magistraal\u00fchenduste jaoks ilmusid 1965. aastal.<\/p>

Digitaalne edastus j\u00f5udis kohale 1962. aastal. Vanas analoogs\u00fcsteemis taasesitas m\u00f6\u00f6da juhet liikuv elektrisignaal sisuliselt \u00f5hus olevaid helilaineid. Digitaalses s\u00fcsteemis liigub m\u00f6\u00f6da juhet teave helilaine kohta, mitte selle kujutis.<\/p>

Kuna optiline kaabel ja optiline tehnoloogia olid kallid, hakati uurima, kuidas kasutada olemasolevaid telefoniliine, ja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tati integreeritud teenustega digitaalv\u00f5rgud.<\/p>

Telefonside toona ja praegu<\/b><\/h3>

Telefonside on viimastel aastak\u00fcmnetel liikunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kiiresti \u2014 juhtmega analoogs\u00fcsteemidest digitaalsete, juhtmevabade ja internetip\u00f5histeni.<\/p>

Mobiiliv\u00f5rgud: 2G-st 5G-ni ja edasi 6G<\/b><\/h3>

2G (1991) \u2014 esimene digitaalne mobiilitehnoloogia, mis t\u00f5i SMS-i ja parema k\u00f5nekvaliteedi.
3G (2001) \u2014 v\u00f5imaldas veebi sirvimist, e-posti ja videok\u00f5nesid.
4G (2009) \u2014 mobiilne internet muutus piisavalt kiireks video voogedastuseks ja kvaliteetseteks VoIP-k\u00f5nedeks.
5G (2020) \u2014 v\u00e4hendas j\u00e4rsult viivitust, t\u00f5stis andmeedastuskiirust ja v\u00f5imaldas juhtida IoT-seadmeid, tarku linnu ja ises\u00f5itvaid autosid reaalajas.<\/p>

\"5g<\/p>

Iga samm selles ajaloos t\u00f5i kaasa t\u00f5elise muutuse. N\u00e4iteks 5G liigutab andmeid peaaegu hetkeliselt, mis avas v\u00f5imalusi nii igap\u00e4evaelus kui ka \u00e4ris: see v\u00e4hendas m\u00e4rgatavalt viivitust ja muutis \u00fchendused t\u00f6\u00f6kindlamaks. Samuti avas see tee ises\u00f5itvatele autodele, asjade internetile ja tarkadele linnadele \u2014 edusammudele, millel on tohutu potentsiaal terveid t\u00f6\u00f6stusharusid muuta.<\/p>

6G, mida oodatakse p\u00e4rast 2030. aastat, peaks tooma taas suuremad kiirused (\u00fcle 1 Tbps), reaalajas tehisintellekti ja arenenuma holograafilise side.<\/p>

<\/p>

VoIP <\/a>ja pilvetelefon<\/b><\/h3>

\"\u00a0\"\"\u00a0\"<\/p>

Internetip\u00f5hised telefonis\u00fcsteemid, nagu 3CX Cloud LT<\/a>, Zoom, Microsoft Teams, WhatsApp ja Skype on traditsioonilise lauatelefoni k\u00f5rvale t\u00f5rjunud. Pilvandmet\u00f6\u00f6tlus v\u00f5imaldas ettev\u00f5tetel pidada virtuaalseid k\u00f5nekeskusi ilma f\u00fc\u00fcsilise taristuta, v\u00e4hendades kulusid ja lisades paindlikkust.<\/p>

Tehisintellekt ja automatiseerimine<\/b><\/h3>

K\u00f5netuvastus ja vestlusrobotid \u2014 tehisintellekt aitab klienditeenindust automatiseerida ja v\u00f5imaldab k\u00f5nekeskustel p\u00e4ringuid t\u00f5husamalt k\u00e4sitleda.
Ennustav anal\u00fc\u00fcs \u2014 ettev\u00f5tted saavad anal\u00fc\u00fcsida k\u00f5neandmeid ja aimata ette, mida kliendid vajavad.
Nutiassistendid \u2014 Google Assistant, Alexa ja Siri saavad telefoni teel tellimusi esitada, restoranilaudu broneerida ja tarka kodu juhtida.<\/p>

Optilised ja kvant\u00fchendused<\/b><\/h3>

Optiline kaabel kannab suuri andmemahtusid peaaegu ilma viivituseta.
Kvantside, mis on alles ees, lubab v\u00e4ga turvalisi kr\u00fcptitud \u00fchendusi, mida ei saa pealt kuulata.<\/p>

Kuidas nutitelefon arenes<\/b><\/h3>

Telefonidest ei saanud ainult sidevahendid, vaid isiklikud arvutid, kaamerad, maksevahendid ja tervisej\u00e4lgijad. Volditavad ekraanid, haptiline tagasiside ning virtuaal- v\u00f5i liitreaalsus muutuvad tasapisi igap\u00e4evasteks v\u00f5imalusteks.<\/p>

Kuhu telefonside liigub<\/b><\/h3>

S\u00fcgavam tehisintellekti integratsioon \u2014 telefonid hakkavad tegutsema iseseisvamalt, m\u00f5istes, mida kasutaja vajab, ja tehes otsuseid.
Traditsiooniline telefonside kaotab t\u00e4htsust \u2014 f\u00fc\u00fcsilised telefoniv\u00f5rgud vananevad ja neid asendab internetiside.
Turvalisus loeb \u00fcha rohkem \u2014 k\u00f5nede ja andmete kr\u00fcptimine muutub veelgi olulisemaks, eriti kvanttehnoloogia ajastul.<\/p>

\u00dchendatud digitaalsed \u00f6kos\u00fcsteemid \u2014 telefonid, arvutid, nutiseadmed ja autod seotakse \u00fcha tihedamalt, et kogemus oleks sujuv ja \u00fchtne.<\/p>

Loe l\u00e4hemalt<\/a><\/i><\/b><\/p>

Viimase 150 aasta jooksul on telefonside t\u00e4ielikult muutunud \u2014 A. G. Belli esimestest s\u00f5nadest kuni tehisintellektiga vestlusteni ja kvantside katseteni. See muutub j\u00e4tkuvalt kiiremaks, turvalisemaks ja igap\u00e4evaeluga tihedamalt l\u00e4bi p\u00f5imunuks.<\/b><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
Kuidas aparaat muutus<\/span>

Mobiiltelefoni p\u00f5lvkonnad<\/h2>

Poole sajandiga sai telefonist umbes kilo kaalunud protot\u00fc\u00fcbist seade, kuhu mahuvad k\u00f5ik t\u00f6\u00f6vestlused. Iga p\u00f5lvkond ei muutnud mitte ainult suurust, vaid ka seda, mida telefoniga teha saab.<\/p>

  1. <\/svg><\/span>1973<\/span>Esimene k\u00e4siaparaat<\/b>Umbes kilo kaaluv protot\u00fc\u00fcp. Pikk antenn, ilma ekraanita \u2014 ainult k\u00f5ne.<\/span><\/li>
  2. <\/svg><\/span>1983<\/span>Kaubanduslik \u201etellis\u201d<\/b>Esimene ostetav mobiil: \u00fcherealine ekraan ja t\u00e4isklaviatuur.<\/span><\/li>
  3. <\/svg><\/span>1992<\/span>Esimene GSM<\/b>Digiv\u00f5rk toob SMS-i ja aparaat mahub kotti.<\/span><\/li>
  4. <\/svg><\/span>1996<\/span>Klapptelefon<\/b>Ekraan peitub kaane alla \u2014 telefon mahub pihku.<\/span><\/li>
  5. <\/svg><\/span>2003<\/span>V\u00e4rviekraan<\/b>Lisanduvad kaamera ja v\u00e4rvid: telefoniga ei r\u00e4\u00e4gita enam \u00fcksnes.<\/span><\/li>
  6. <\/svg><\/span>2007<\/span>Puuteekraan<\/b>Klaviatuur kaob, ekraan v\u00f5tab kogu esik\u00fclje.<\/span><\/li>
  7. <\/svg><\/span>2020<\/span>Raamideta nutitelefon<\/b>5G, mitu kaamerat ja rakendused, milles t\u00f6\u00f6vestlused toimuvad.<\/span><\/li><\/ol><\/section>
    Ajajoon<\/span>

    Telefonside t\u00e4htsaimad kuup\u00e4evad<\/h2>

    Tee esimesest patendist t\u00e4naste v\u00f5rkudeni, jaotatud viide ajaj\u00e4rku. Kaasatud on need kuup\u00e4evad, mis muutsid side p\u00f5him\u00f5tet ennast, mitte need, mis olemasolevat lihtsalt parandasid.<\/p>

    Iga kuup\u00e4eva juures saab avada selgituse, mida t\u00e4pselt tehniliselt tehti.<\/p>

    1876\u20131891<\/span>Algus<\/h3>
    1. 1876<\/span>Telefoni patent.<\/b> Alexander Graham Bell patenteerib telefoni. 10. m\u00e4rtsil helistab ta oma abilisele k\u00f5rvaltuppa.
      Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

      Belli aparaadis muutub heli muutuvaks elektrivooluks. R\u00e4\u00e4kides v\u00f5ngub membraan ja selle k\u00fcljes olev n\u00f5el vajub s\u00fcgavamale v\u00f5i madalamale hapustatud vette \u2014 ahela takistus muutub ja koos sellega ka vool. Teises otsas liigutab elektromagnet sama vooluga membraani ja heli tekib uuesti. V\u00f5imendit veel ei ole, seega saab r\u00e4\u00e4kida vaid nii kaugele, kui juhtme takistus lubab.<\/p><\/details><\/span><\/li>

    2. 1878<\/span>Esimene telefonikeskjaam.<\/b> New Havenis (USA) alustab t\u00f6\u00f6d esimene kaubanduslik telefonikeskjaam \u2014 21 abonenti.
      Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

      Iga abonent veab jaama poole oma juhtmepaari. Seal seisab k\u00e4sikommutaator: telefonist n\u00e4eb kutsungituld, k\u00fcsib, kellega \u00fchendada, ja \u00fchendab n\u00f6\u00f6riga kaks pesapaari. Jaama kutsub abonent ise, keerates k\u00e4sigeneraatorit, mis saadab helinavoolu.<\/p><\/details><\/span><\/li>

    3. 1891<\/span>Automaatvalija.<\/b> Almon Strowger patenteerib automaatvalija. K\u00f5ne \u00fchendamiseks pole telefonisti enam vaja.
      Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

      Numbrit valides katkestab ketas liini voolu: number 5 t\u00e4hendab viit impulssi. Jaamas keeravad need impulsid sammotsijat: esimene number t\u00f5stab kontaktharja \u00f5igele tasemele, teine keerab selle \u00f5ige kontaktini. \u00dchendamine muutub mehhanismi t\u00f6\u00f6ks, seega telefonisti enam ei vajata.<\/p><\/details><\/span><\/li><\/ol><\/div>

      1915\u20131956<\/span>V\u00f5rk laieneb<\/h3>
      1. 1915<\/span>K\u00f5ne \u00fcle terve mandri.<\/b> Esimene vestlus New Yorgist San Franciscosse \u2014 telefon \u00fcletab mandri.
        Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

        Viie tuhande kilomeetri pikkune liin t\u00f6\u00f6tab ainult siis, kui signaal teel taastatakse. Selle tegi v\u00f5imalikuks elektronlamp (triood): liini \u00e4\u00e4rde paigaldatud v\u00f5imendid t\u00f5stsid n\u00f5rgenenud signaali. K\u00f5rvuti kasutati Pupini poole, mis v\u00e4hendavad sumbuvust kaablis endas.<\/p><\/details><\/span><\/li>

      2. 1921<\/span>T\u00e4isautomaatne keskjaam.<\/b> Omahas (USA) alustab t\u00f6\u00f6d esimene t\u00e4isautomaatne kommutatsioonis\u00fcsteem.
        Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

        Omahas l\u00fclitati Strowgeri t\u00fc\u00fcpi automaatsele seadmestikule \u00fcmber mitte \u00fcksik liin, vaid kogu linna v\u00f5rk: kohaliku k\u00f5ne valis abonent ise ja telefonistid j\u00e4id ainult kaugek\u00f5nede jaoks.<\/p><\/details><\/span><\/li>

      3. 1927<\/span>Raadioside \u00fcle Atlandi.<\/b> Raadioreleeliinid \u00fchendavad USA ja Suurbritannia.
        Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

        H\u00e4\u00e4l \u00fcletas ookeani pikalaine raadiosidega \u2014 kaablit, mis suudaks vestlust edastada, veel ei olnud. Kanal oli \u00fcks, s\u00f5ltuv ilmast ja ionosf\u00e4\u00e4rist, ning et k\u00f5rvalised ei kuulaks pealt, p\u00f6\u00f6rati sagedusriba \u00fcmber.<\/p><\/details><\/span><\/li>

      4. 1940<\/span>Koaksiaalkaabel.<\/b> V\u00e4hem m\u00fcra ja suurem l\u00e4bilaskev\u00f5ime \u2014 kasvava v\u00f5rgu jaoks h\u00e4davajalik.
        Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

        Signaal liigub mitte kahe r\u00f6\u00f6pse juhtme vahel, vaid sisemise soone ja seda \u00fcmbritseva varje vahel. Varje ei lase h\u00e4ireid l\u00e4bi, seega saab kasutada palju k\u00f5rgemaid sagedusi. Igale vestlusele antakse oma kandesagedus (sagedustihendus) ja \u00fche kaabliga liigub sadu k\u00f5nesid.<\/p><\/details><\/span><\/li>

      5. 1956<\/span>Kaabel TAT-1.<\/b> Esimene \u00fcle Atlandi kulgev telefonikaabel 36 k\u00f5nekanaliga.
        Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

        Paigaldati kaks koaksiaalkaablit \u2014 \u00fcks kummaski suunas \u2014 ja nende sees veealused lambiv\u00f5imendid, mis pidid t\u00f6\u00f6tama aastak\u00fcmneid ilma hoolduseta. Sagedustihendus andis 36 k\u00f5nekanalit; seni \u00fcletas h\u00e4\u00e4l ookeani ainult raadio teel.<\/p><\/details><\/span><\/li><\/ol><\/div>

        1962\u20131976<\/span>\u00dcleminek digile<\/h3>
        1. 1962<\/span>Digiedastus.<\/b> Juhtmes ei liigu enam helilaine kujutis, vaid teave selle kohta. Samal aastal hakkab \u201eTelstar 1\u201d k\u00f5nesid kosmosest edasi kandma.
          Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

          Heli m\u00f5\u00f5detakse 8000 korda sekundis, iga m\u00f5\u00f5tmine kirjutatakse kaheksa bitiga \u2014 \u00fcks vestlus muutub 64 kbit\/s vooks (PCM). Ajatihendus paneb m\u00f5nik\u00fcmmend sellist voogu \u00fchele liinile ja kordajad ei v\u00f5imenda enam signaali, vaid taastavad impulsid uuesti, nii et m\u00fcra enam ei kogune. Samal aastal v\u00f5tab \u201eTelstar 1\u201c vastu \u00fchel sagedusel ja edastab teisel.<\/p><\/details><\/span><\/li>

        2. 1963<\/span>Toonvalimine.<\/b> Toonvalimine (DTMF) asendab kettavalimise \u2014 number valitakse mitu korda kiiremini.
          Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

          Iga klahv saadab korraga kaks tooni \u2014 \u00fche madalast, teise k\u00f5rgest r\u00fchmast. Sellist kombinatsiooni k\u00f5nes loomulikult ette ei tule, seega tunneb jaam selle eksimatult \u00e4ra. K\u00f5ige t\u00e4htsam on see, et toonid liiguvad sama kanalit pidi kui h\u00e4\u00e4l: numbrit saab valida juba \u00fchendatud k\u00f5ne ajal \u2014 sellest kasvasid hiljem v\u00e4lja h\u00e4\u00e4lmen\u00fc\u00fcd.<\/p><\/details><\/span><\/li>

        3. 1973<\/span>Esimene mobiilik\u00f5ne.<\/b> Martin Cooper (\u201eMotorola\u201d) helistab k\u00e4es hoitava mobiiltelefoniga.
          Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

          Protot\u00fc\u00fcp kaalub aku t\u00f5ttu umbes kilogrammi: saatja vajab palju v\u00f5imsust, sest side on analoogne ja igale vestlusele antakse eraldi raadiosagedus. K\u00f5ne p\u00fcsib seni, kuni aparaat on \u00fche tugijaama alas \u2014 \u00fcleandmist jaamade vahel veel ei ole.<\/p><\/details><\/span><\/li>

        4. 1976<\/span>Arvutijuhitav kommutatsioon.<\/b> K\u00f5nesid hakkab \u00fchendama tarkvara, mitte elektromehaanika.
          Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

          \u00dchendamise loogika liigub releedest ja juhtmetest programmi: jaamal on protsessor ja m\u00e4lu ning k\u00f5ne tee m\u00e4\u00e4ratakse tarkvaraliselt. \u00dchtlasi kommuteeritakse juba digitaalset voogu \u2014 l\u00fclitatakse ajapilu, mitte liini. Uued v\u00f5imalused (suunamine, ootele panek, \u00fcleandmine) muutuvad programmi muutmiseks, mitte uue seadme ostmiseks.<\/p><\/details><\/span><\/li><\/ol><\/div>

          1983\u20131991<\/span>Mobiilside<\/h3>
          1. 1983<\/span>Esimene mobiiliv\u00f5rk.<\/b> USA-s alustab t\u00f6\u00f6d esimene kaubanduslik mobiiliv\u00f5rk (1G).
            Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

            Ala jagatakse rakkudeks, igal oma tugijaam ja oma sageduste komplekt. Samu sagedusi korratakse mittek\u00fclgnevates rakkudes, seega ei s\u00f5ltu v\u00f5rgu mahutavus enam ainult sageduste hulgast. Liikudes antakse k\u00f5ne \u00fchest rakust teise, nii et r\u00e4\u00e4kida saab s\u00f5idu ajal.<\/p><\/details><\/span><\/li>

          2. 1991<\/span>GSM (2G).<\/b> Soomes k\u00e4ivitub esimene digitaalne mobiiliv\u00f5rk \u2014 tekib SMS.
            Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

            H\u00e4\u00e4l digiteeritakse ja pakitakse koodekiga umbes 13 kbit\/s peale. \u00dchte 200 kHz laiusesse sageduskanalisse mahub kaheksa vestlust \u2014 iga\u00fcks saab oma ajapilu. Raadioside on kr\u00fcpteeritud ja SIM-kaart eraldab abonendi aparaadist. SMS liigub teeninduskanalit pidi \u2014 seet\u00f5ttu mahubki sinna vaid 160 m\u00e4rki.<\/p><\/details><\/span><\/li><\/ol><\/div>

            1995\u20132019<\/span>Internet ja pilv<\/h3>
            1. 1995<\/span>Esimene VoIP-programm.<\/b> \u201eVocalTec Internet Phone\u201d v\u00f5imaldab r\u00e4\u00e4kida interneti kaudu, telefoniliinist m\u00f6\u00f6da minnes.
              Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

              Mikrofonist tulev heli digiteeritakse, pakitakse ja pannakse IP-pakettidesse, mis liiguvad internetis nagu k\u00f5ik muud andmed. Telefoniliini enam vaja ei ole, kuid ka kvaliteedigarantiid ei ole: paketid hilinevad v\u00f5i kaovad. M\u00f5lemas otsas peab t\u00f6\u00f6tama sama programm.<\/p><\/details><\/span><\/li>

            2. 2002<\/span>SIP-standard.<\/b> Kinnitatakse SIP (RFC 3261) \u2014 protokoll, millel IP-telefonside t\u00f6\u00f6tab t\u00e4naseni.
              Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

              SIP on tekstiline protokoll, \u00fclesehituselt sarnane brauseri HTTP-ga: see \u00fcksnes loob vestluse, muudab seda ja l\u00f5petab, heli ise liigub eraldi. Abonendile adresseeritakse nime, mitte juhtme j\u00e4rgi, ja registreerimisserver teab, millises aparaadis ta parasjagu k\u00e4ttesaadav on. Seep\u00e4rast saavad eri tootjate seadmed l\u00f5puks omavahel r\u00e4\u00e4gitud.<\/p><\/details><\/span><\/li>

            3. 2009<\/span>4G LTE.<\/b> Stockholmis ja Oslos alustavad t\u00f6\u00f6d esimesed kaubanduslikud 4G-v\u00f5rgud.
              Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

              V\u00f5rgus ei ole enam eraldi h\u00e4\u00e4lkanalit \u2014 k\u00f5ik, kaasa arvatud vestlus, liigub IP-pakettidena. Raadioliides kasutab korraga mitut antenni ja viivitus langeb k\u00fcmnete millisekunditeni. Just see muutis h\u00e4\u00e4l- ja videok\u00f5ned mobiiliv\u00f5rgus sama sujuvaks kui juhtmev\u00f5rgus.<\/p><\/details><\/span><\/li>

            4. 2011<\/span>WebRTC.<\/b> H\u00e4\u00e4l- ja videok\u00f5ned otse brauseris, ilma eraldi rakenduseta.
              Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

              Brauserisse ehitatakse sisse k\u00f5ik, mida k\u00f5ne jaoks vaja: juurdep\u00e4\u00e4s mikrofonile ja kaamerale, heli- ja videokoodekid, kr\u00fcpteerimine ning viis marsruuterist l\u00e4bi p\u00e4\u00e4seda. J\u00e4\u00e4b vaid kokku leppida, kuidas kaks osalist teineteise \u00fcles leiavad \u2014 seda tehakse eraldi, sageli sama SIP-iga. Programmi ei ole enam vaja paigaldada.<\/p><\/details><\/span><\/li>

            5. 2019<\/span>5G.<\/b> Esimesed kaubanduslikud 5G-v\u00f5rgud (L\u00f5una-Korea); Euroopas laiemalt alates 2020. aastast.
              Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

              Uus raadioliides kasutab laiemaid sagedusribasid, mitmeelemendilisi antennimaatrikseid ja kiire kujundamist \u2014 signaal saadetakse suunatult aparaadi poole, mitte igasse suunda. V\u00f5rku saab jagada loogilisteks viiludeks, millest iga\u00fchele tagatakse oma kiirus ja viivitus.<\/p><\/details><\/span><\/li><\/ol><\/div><\/section>

              Ettev\u00f5tte keskjaam<\/span>

              Kuidas telefonikeskjaam pilve j\u00f5udis?<\/h2>

              Ettev\u00f5tte telefonikeskjaam vahetas sajandi jooksul neli p\u00f5lvkonda. K\u00f5ik lahendasid sama \u00fclesannet \u2014 \u00fchendada k\u00f5ne \u00f5ige inimesega \u2014 \u00fcksnes \u00fcha v\u00e4hem juhtmetest ja riistvarast s\u00f5ltudes.<\/p>

              1. Analoogkeskjaam<\/b>Igal aparaadil oli oma juhtmepaar keskjaamani ja funktsioonid olid seadmesse endasse sisse ehitatud. Midagi muuta t\u00e4hendas tehnikat vahetada.<\/span>
                Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

                Igal sisemisel aparaadil on oma vaskpaar jaamani ja funktsioonid on paigutatud plaatidele: kui palju plaate, nii palju v\u00f5imalusi. K\u00f5ne kommuteeritakse f\u00fc\u00fcsiliselt \u2014 juhe \u00fchendatakse juhtmega. Uus t\u00f6\u00f6taja t\u00e4hendab uut liini jaamast t\u00f6\u00f6kohani.<\/p><\/details><\/li>

              2. Digikeskjaam<\/b>Elektrooniline kommutatsioon ja peenike kaabel k\u00fcmnete juhtmete asemel. Lisanduvad k\u00f5nepost, k\u00f5nej\u00e4rjekorrad, ootemuusika ja k\u00f5ne suunamine.<\/span>
                Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

                Jaama sees on h\u00e4\u00e4l juba digitaalne ja kommuteeritakse ajapilu, mitte liini. \u00dche kaabliga liiguvad aparaadini nii k\u00f5ne kui ka teenindussignaalid, seega v\u00f5ib aparaadil olla ekraan ja funktsiooniklahvid. K\u00f5nepost, j\u00e4rjekorrad, ootemuusika ja \u00fcleandmine muutuvad jaama programmi osaks.<\/p><\/details><\/li>

              3. IP-telefonside (IP-PBX)<\/b>K\u00f5ne liigub samas v\u00f5rgus kus andmed ja SIP-standard laseb eri tootjate seadmetel teineteist m\u00f5ista. Eraldi telefonside kaabliv\u00f5rku enam vaja pole.<\/span>
                Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

                K\u00f5ne pakitakse IP-pakettidesse ja liigub sama arvutiv\u00f5rgu kaudu nagu failid v\u00f5i post. Aparaat \u00fchendatakse tavalisse v\u00f5rgupessa ja SIP-standard lubab eri tootjate aparaatidel ja jaamadel omavahel r\u00e4\u00e4kida. Side operaatoriga k\u00e4ib SIP trunk'i kaudu, seega saab kanalite arvu muuta seadmeid vahetamata.<\/p><\/details><\/li>

              4. Pilvetelefonside<\/b>Keskjaam pole enam kast serveriruumis. Numbreid, j\u00e4rjekordi, salvestisi ja aruandeid hallatakse brauseris ning t\u00f6\u00f6taja \u00fchendub kontorist, kodust v\u00f5i telefonist.<\/span>
                Kuidas see t\u00f6\u00f6tas<\/summary>

                Jaama tarkvara t\u00f6\u00f6tab teenusepakkuja taristus ja ettev\u00f5tteni j\u00f5uab ainult interneti\u00fchendus. Aparaat, arvutiprogramm v\u00f5i brauser registreerub selles jaamas \u00fcksk\u00f5ik kust, seega ei ole t\u00f6\u00f6koht enam hoonega seotud. Uuendused, koopiad ja t\u00f5rkekindlus j\u00e4\u00e4vad teenusepakkuja poolele.<\/p><\/details><\/li><\/ol>

                \u00dcleminek ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik tuleb korraga v\u00e4lja vahetada: vana telefonikeskjaama uuendamine<\/a> k\u00e4ib etappide kaupa ning numbrid ja l\u00fchinumbrid j\u00e4\u00e4vad samaks.<\/p><\/section>

                S\u00f5nastik<\/span>

                Mida telefonside terminid t\u00e4hendavad?<\/h2>

                Telefonside arengust lugedes kordub pidevalt paar l\u00fchendit. Vaat mida need t\u00e4hendavad.<\/p>

                PBX (telefonikeskjaam)<\/dt>
                Ettev\u00f5tte telefonis\u00fcsteem, mis \u00fchendab sisemised aparaadid omavahel ja v\u00e4lisv\u00f5rguga. Just see otsustab, kes vastab, kui klient helistab.<\/dd><\/div>
                VoIP<\/dt>
                H\u00e4\u00e4le edastamine IP-v\u00f5rgus eraldi telefoniliini asemel. M\u00f5iste h\u00f5lmab nii interneti kaudu k\u00f5nesid kui ka ettev\u00f5tte sisev\u00f5rku.<\/dd><\/div>
                SIP<\/dt>
                Protokoll, millega k\u00f5ne luuakse, seda juhitakse ja l\u00f5petatakse. Alates 2002. aastast IP-telefonside peamine standard.<\/dd><\/div>
                SIP trunk<\/dt>
                Digitaalne \u00fchendus keskjaama ja sideoperaatori vahel, mis asendas f\u00fc\u00fcsilised liinid. Kanalite arvu saab muuta seadmeid vahetamata. L\u00e4hemalt \u2014 SIP-\u00fchendused<\/a>.<\/dd><\/div>
                DID (otsenumber)<\/dt>
                V\u00e4lisnumber, mis heliseb otse konkreetse t\u00f6\u00f6taja aparaadis, ilma vastuv\u00f5tust l\u00e4bi minemata.<\/dd><\/div>
                IVR (h\u00e4\u00e4lmen\u00fc\u00fc)<\/dt>
                Automaatvastaja valikutega (\u201evajutage 1\u201d), mis suunab k\u00f5ne \u00f5igesse osakonda.<\/dd><\/div>
                WebRTC<\/dt>
                Tehnoloogia, mis lubab r\u00e4\u00e4kida ja pilti n\u00e4ha otse brauseris, ilma eraldi rakenduseta.<\/dd><\/div>
                Pilvetelefonside<\/dt>
                Keskjaam t\u00f6\u00f6tab teenusepakkuja taristus ja ettev\u00f5te kasutab seda teenusena. Oma serverit, selle hooldust ja uuendusi pole vaja.<\/dd><\/div><\/dl><\/section>
                T\u00e4na<\/span>

                Kus telefonside ajalugu t\u00e4na j\u00e4tkub?<\/h2>

                Samu \u00fclesandeid \u2014 k\u00f5nele vastata, klienti mitte kaotada ja teada, mida \u00f6eldi \u2014 lahendab t\u00e4na tarkvara, mitte juhtmed.<\/p>